Mõjukad lahingud on kujundanud inimkonna ajalugu ja andnud meile palju väärtuslikke õppetunde vapruse, vapruse ja rahu hinna kohta. Üks selline lahing oli Esimese maailmasõja ajal praeguse Türgi alal peetud Gallipoli (Gelibolu) lahing. Gallipoli lahing on nüüd oluline osa Türgi ajaloost ja populaarne sihtkoht ajaloohuvilistele ja seikluste otsijatele.
Gallipoli lahing toimus 1915. aastal osana suuremast pealetungist Dardanellide ja Musta mere üle kontrolli saavutamiseks. Vaatamata liitlaste püüdlustele korraldada üllatusrünnak, ei õnnestunud neil Türgi armeed lüüa ja nad olid lõpuks sunnitud taganema. Lahing kestis ligi aasta ja nõudis mõlemal poolel enam kui 100.000 XNUMX sõduri elu.
Tänapäeval on Gallipoli lahing rahu sümbol ja tuletab meile meelde paljusid sõdalasi, kes andsid oma elu kaitstes oma riiki. Türgis on palju kohti, mida külastada, mis annavad teile sügavama ülevaate lahingu sündmustest ja mõjust. Siin on mõned peamised vaatamisväärsused:
- Monument: Atatürki monument meenutab suurt Türgi juhti Mustafa Kemal Atatürki, kes võitles Gallipoli kampaanias ja mängis riigi kaitses otsustavat rolli. See asub maalilises keskkonnas, kust avaneb suurepärane vaade merele.
- Anzaci abajas: kuulus ajalooline vaatamisväärsus ja rand, kus Anzaci väed 1915. aastal maabusid. Anzaci abaja memoriaal on üks poolsaare kuulsamaid monumente ja mälestab siin võidelnud Anzaci sõdureid. See asub rannas, kus Anzacs 1915. aastal maabus.
- Canakkale Märtrite memoriaal (Çanakkale Şehitleri Anıtı): suur monument Gallipoli lahingus hukkunud Türgi sõdurite mälestuseks. Canakkale märtrite monument on suur monument, mis on pühendatud Gallipoli lahingus hukkunud Türgi sõduritele. See asub Dardanellide kraavi kohal künkal ja pakub suurepäraseid vaateid ümbritsevale maastikule.
- Chunuk Bairi memoriaal: mälestusmärk siin võidelnud uusmeremaalastele. Chunuk Bairi memoriaal on teine poolsaarel asuv oluline mälestusmärk, mis meenutab siin võidelnud uusmeremaalasi. See asub künkal, millel oli sõja ajal suur strateegiline tähtsus.
- Lone Pine'i kalmistu: Lone Pine'i kalmistu on kalmistu, kus asuvad paljude Gallipoli lahingus hukkunud Austraalia ja Uus-Meremaa sõdurite säilmed. See on liigutav mälestamine nende sõdurite kangelastegudele ning mälestus- ja järelemõtlemispaik.
- Cabatepe sõjamuuseum: väike muuseum, mis on pühendatud Gallipoli lahingu ajaloole.
- Rannakalmistu: kalmistu, kuhu on maetud paljude Gallipoli lahingus hukkunud Briti sõdurite säilmed.
- Hellese memoriaal: siin võidelnud Briti ja Prantsuse sõdurite mälestusmärk.
- Sari Bairi ahelik: Strateegiline asukoht, mängis Gallipoli lahingus otsustavat rolli.
- Gallipoli ajaloomuuseum: üks poolsaare tähtsamaid muuseume, Gallipoli ajaloomuuseum annab põhjaliku ülevaate Gallipoli kampaania ajaloost. See sisaldab tohutut kogumit dokumente, fotosid, kaarte ja esemeid, mis kajastavad sõja sündmusi.
- Canakkale märtrimuuseum: Teine poolsaarel asuv oluline muuseum, Canakkale märtrimuuseum, räägib Gallipoli kampaaniast ja Türgi sõdurite vägitegudest. Selles on kogumik esemeid, dokumente ja fotosid, mis peegeldavad Türgi arusaama sõjast.
- Anzac Cove'i külastuskeskus: Anzac Cove'i külastuskeskus on väike muuseum, mis on pühendatud Anzaci rannale, mis mängis olulist rolli Gallipoli lahingu ajal. Siit saate teada siin toimunud sündmustest ja Anzaci korpuse ajaloost üldiselt.
- Ariburnu kalmistu: Ariburnu kalmistu on sõjakalmistu, kus mälestatakse Briti ja Prantsuse sõdureid, kes hukkusid Gallipoli lahingus. Anzaci lahe lähedal asuv see on lahinguloo oluline osa.
- Neki kalmistu: Neki kalmistu on väike sõjakalmistu, kus mälestatakse Gallipoli kampaania ajal kuulsas husarirünnakus hukkunud Austraalia sõdureid.
Need saidid pakuvad külastajatele pilguheit Gallipoli kampaania ajalukku ja võimaldavad külastajatel meenutada siin võidelnud sõdurite tegusid. Gallipoli poolsaare külastamine on liigutav kogemus ja ainulaadne võimalus saada ülevaade selle üliolulise lahingu ajaloost ja sõjaaegsetest sündmustest.
Gallipoli lahing
Gallipoli lahing oli I maailmasõja ajal suur konflikt Türgis Dardanellide piirkonnas. Briti, prantslaste ja austraallaste liitlasväed võitlesid Ottomani impeeriumiga, et kontrollida Bosporust ja avada juurdepääs Mustale merele ja Venemaale. Lahing kestis aastatel 1915–1916 ja lõppes Osmanite võiduga.
Gallipoli lahingu näitlejad
türklased: 1915. aasta Gallipoli kampaania ajal kaitsesid türklased oma riiki sissetungivate liitlasvägede, sealhulgas brittide, austraallaste ja uusmeremaalaste eest. Kindral Mustafa Kemali (hiljem tuntud kui Atatürk) juhtimisel võitles Türgi armee vapralt ja kangelaslikult ülekaalukate raskuste vastu.
Vaatamata rasketele kaotustele tõrjusid türklased lõpuks sissetungi ja säilitasid kontrolli oma riigi üle. Gallipoli lahing oli oluline hetk Türgi ajaloos, mis annab tunnistust Türgi kaitsjate julgusest ja sihikindlusest.
Türklased on Gallipoli poolsaarel kohal ka nende langenud sõdalastele ja kangelastele pühendatud monumentide ja mälestusmärkide seeria kaudu. Üks neist monumentidest on Türgi monument, mis mälestab lahingus langenud vapraid Türgi sõdureid.
Igal aastal 18. märtsil tähistavad türklased Türgi armee päeva, et austada oma langenud sõjakangelasi ja avaldada tänu nende kaitse eest. Gallipoli lahing tugevdas ka türklaste rahvusliku identiteedi ja uhkuse tunnet ning on nende ajalookultuuri lahutamatu osa.
- Saksamaa: Konflikti Saksamaa poolel oli Saksamaa Ottomani impeeriumi peamine liitlane. Gallipoli kampaanias osales mitu Saksa üksust, sealhulgas Bosporust ja Vahemere idaosa kaitsev Saksa merevägi. Täna saate külastada mõnda Saksamaa poolel asuvat paika ja mälestusmärki, et paremini mõista Saksamaa rolli konfliktis.
- Briti: Suurbritannia oli 1915. aastal üks peamisi Gallipoli kampaaniaga seotud riike. Koos liitlastega, sealhulgas austraallaste ja uusmeremaalastega, püüdsid nad vallutada Dardanellid ja kontrollida väinaid, et võimaldada Vene vägedel kiiremini pääseda itta. Briti armee, mida juhtis kindral Ian Hamilton, võitles vapralt, kuid sai raskete lahingutingimuste ja Türgi kaitsjate tõttu lüüa. Sellest hoolimata jäid nad lahinguväljale kuni sõja lõpuni, kandes suuri kaotusi. Britid olid kohal ka Gallipoli poolsaarel nende langenud sõduritele pühendatud monumentide ja mälestusmärkide kaudu. Üks selline mälestusmärk on Lone Pine'i kalmistu, mis on pühendatud lahingus langenud Briti ja Austraalia sõduritele. See on oluline koht brittidele ja nende järglastele, kes soovivad uurida oma esivanemate ajalugu.
- Winston Churchill, hilisem Briti peaminister, mängis olulist rolli Gallipoli kampaania kavandamisel ja läbiviimisel. Admiraliteedi esimese isandana vastutas Churchill konflikti ajal liitlasvägede laevastiku strateegilise planeerimise ja juhtimise eest. Kuigi lahingut peeti liitlaste jaoks lüüasaamiseks, ei hiilinud Churchill vastutusest selle planeerimise eest ja kandis oma karjääri tagajärjed. Sellegipoolest aitas ta hiljem peaministrina aidata Suurbritannia juhtimisel Teise maailmasõja ajal.
- austraallane: Austraallased olid 1915. aastal peamine Gallipoli kampaaniaga seotud riik. Koos liitlastega, sealhulgas brittide ja uusmeremaalastega, võitlesid nad Türgi kaitsjate vastu Dardanellide vallutamiseks ja väinade kontrollimiseks. Austraalia väed kindral William Birdwoodi juhtimisel võitlesid kogu konflikti vältel vapralt ja kannatasid raskeid kaotusi. Sellest hoolimata jäid nad lahinguväljale ja panustasid kaitsesse kuni sõja lõpuni. Austraallased on kohal ka Gallipoli poolsaarel nende langenuid austavate monumentide ja mälestusmärkide kaudu. Anzac Cove'i kalmistu on üks selline mälestusmärk, mis on pühendatud lahingus hukkunud Austraalia ja Uus-Meremaa sõduritele. See on oluline koht austraallastele ja nende järeltulijatele, kes soovivad uurida oma esivanemate ajalugu. Igal aastal Anzaci päeval, 25. aprillil, meenutavad austraallased oma langenud sõjakangelasi mitmete pidustuste ja tseremooniatega Gallipoli poolsaarel ja kogu Austraalias. See päev on oluline osa Austraalia ajaloost ja kultuurist ning annab tunnistust austraallaste kangelaslikkusest ja ohverdustest.
- Uus-Meremaalased: Nagu austraallased, olid ka uusmeremaalased 1915. aasta Gallipoli kampaania võtmeisikud. Nad võitlesid koos liitlastega, nagu austraallased ja britid, koos Türgi kaitsjatega Dardanellide vallutamiseks ja väinade kontrollimiseks. Uus-Meremaa armee, mida juhtis kindral Alexander Godley, võitles vapralt ja kandis kogu konflikti vältel suuri kaotusi. Sellest hoolimata jäid nad lahinguväljale ja panustasid kaitsesse kuni sõja lõpuni. Uus-Meremaalased on kohal ka Gallipoli poolsaarel nende langenuid austavate mälestusmärkide ja mälestusmärkide kaudu. Üks neist mälestusmärkidest on Chunuk Bairi mälestusmärk, mis on pühendatud lahingus langenud Uus-Meremaa sõduritele. See on oluline koht uusmeremaalastele ja nende järglastele, kes soovivad uurida oma esivanemate ajalugu. Iga aasta 25. aprillil, Anzaci päeval, mälestavad uusmeremaalased oma langenud sõjakangelasi mitmete pidustuste ja tseremooniatega Gallipoli poolsaarel ja kogu Uus-Meremaal. Päev on Uus-Meremaa ajaloo ja kultuuri oluline osa ning uusmeremaalaste kangelaslikkuse ja ohverduse tunnistus.
- venelased: Venelased ei osalenud otseselt 1915. aasta Gallipoli kampaanias, kuid nad olid olulised liitlased Esimeses maailmasõjas. Venemaa asus Suurbritannia, Prantsusmaa ja teiste Euroopa riikide poolele ning võitles liitlaste, sealhulgas Saksamaa ja Austria-Ungari vastu. Kuigi venelased ei osalenud otseselt Gallipoli kampaanias, mõjutasid nende võitlused idarindel oluliselt arenguid teistel rinnetel, sealhulgas Gallipolil. Oma panuse kaudu sõtta võitles Venemaa vabaduse ja iseseisvuse eest ning andis olulise panuse liitlaste võitu. Tänapäeval on Venemaal arvukalt mälestusmärke, mis meenutavad Esimese maailmasõja kangelastegusid ja ohvreid. Igal aastal 9. mail, võidupühal, meenutab Venemaa valitsus ja rahvas sõjas osalenuid.
Ringreisi ajal saate lisateavet Churchilli ja tema rolli kohta Gallipoli kampaanias, külastades erinevaid monumente ja mälestusmärke, mis meenutavad tema saavutusi ja vägitegusid. See võib anda teile sügavama arusaamise Churchilli ajaloolisest tähtsusest ja tema poliitilisest karjäärist.
Gallipoli lahing oli konflikt, kus mõlemal poolel oli palju osalejaid. Liitlaste hulka kuulusid britid, prantslased ja austraallased, samas kui Osmaneid toetasid Türgi sõdurid ja Saksa liitlased. Kõik need mängijad mängisid võitluse juhtimisel ainulaadset rolli ja mõjutasid selle tulemust otsustavalt.
Ringkäigul saab erinevaid memoriaale ja mälestusmärke külastades rohkem teada erinevate näitlejate kohta ning tutvuda iga sõduri isiklike lugude ja kogemustega. See annab teile parema arusaamise konflikti ulatusest ja ulatusest ning annab teile tunde kõigi kaasatud sõdurite vaprusest ja ohverdustest.
Gallipoli poolsaarele sõites tuleb meeles pidada mõnda asja, et reis oleks meeldejääv
Siin on mõned näpunäited.
- Valige parim aeg külastamiseks: Parim aeg Gallipoli poolsaare külastamiseks on kevad või sügis, kui ilm on meeldiv ja maastik õitseb.
- Planeerige oma reis ette: jätke piisavalt aega kõigi vaatamisväärsuste vaatamiseks ja planeerige oma reis ette, et vältida pettumust.
- Kandke mugavaid riideid ja jalanõusid, kuna mõnele vaatamisväärsusele võib olla raske ligi pääseda.
- Enne reisi alustamist tutvuge Gallipoli lahinguga seotud ajaloo ja sündmustega, et seda paremini mõista.
- Ärge unustage kaasa võtta piisavalt vett ja päikesekaitsekreemi, kuna Türgi kliima võib olla kuum ja kuiv.
- Ühistranspordiga: liinibussid sõidavad alates Istanbul Canakkalesse, kust saab praamiga Gallipolisse sõita.
- Broneerige giidiga ekskursioon: giidiga ekskursioon aitab teil oma külastust maksimaalselt ära kasutada ja saada rohkem teavet Gallipoli lahingu ajaloo ja tähtsuse kohta.
Kuidas Gallipolisse saada?
Kui soovite uurida Gallipoli lahingu ajalugu ja vaatamisväärsusi, on saadaval mitu transpordivõimalust. Kõige tavalisem meetod on autoga sõitmine, kuna see annab teile vabaduse avastada vaatamisväärsusi omas tempos. Istanbulist saab broneerida ka bussi- ja taksoreise.
Sissepääsutasud ja lahtiolekuajad Gallipolis, Türgis
Sissepääs enamikesse Gallipoli poolsaare vaatamisväärsustesse on tasuta. Siiski on mõned erandid, kus tuleb maksta sissepääsutasu, nt B. Cabatepe sõjamuuseum.
Gallipoli poolsaare vaatamisväärsused on üldiselt avatud hommikust õhtuni, kuid kõige parem on enne külastamist kontrollida täpseid lahtiolekuaegu, kuna need võivad olenevalt aastaajast ja ilmastikutingimustest erineda.
Gallipoli poolsaare külastus peab olema hästi planeeritud, et saaksite näha enamikku vaatamisväärsusi piiratud aja jooksul. Hea nipp on alustada varahommikul ja veeta terve päev erinevaid vaatamisväärsusi nautides, enne kui õhtul naased.
10 korduma kippuvat küsimust ja vastust Türgi Gallipoli lahingu kohta: kõik, mida peate teadma
-
Millal toimus Gallipoli lahing?
Gallipoli lahing toimus 25. aprillist 1915 kuni 9. jaanuarini 1916.
-
Kus toimus Gallipoli lahing?
Euroopa Türgis Gallipoli poolsaarel toimus Gallipoli lahing.
-
Kes olid asjaosalised?
Osapooled olid liitlased, mis koosnesid brittidest, prantslastest ja austraallastest, ning Osmanid, keda toetasid Türgi sõdurid ja Saksa liitlased.
-
Miks peeti Gallipoli lahing?
Gallipoli lahing peeti Dardanellide kontrolli all hoidmiseks ja Mustale merele pääsemiseks, et aidata kaasa Venemaa sisenemisele sõtta.
-
Kes oli liitlasvägede ülem?
Liitlaste komandör oli kindral Ian Hamilton.
-
Kes oli Osmanite komandör?
Osmanite komandör oli Mustafa Kemal Atatürk.
-
Mis oli lahingu tulemus?
Lahingu tulemuseks oli liitlaste lüüasaamine ja Osmanite võit.
-
Milline oli Gallipoli lahingu tähtsus Türgi jaoks?
Gallipoli lahing oli Türgi jaoks väga oluline, kuna seda peetakse liitlaste vastu võidu ja iseseisvuse säilitamise rahvuslikuks sümboliks.
-
Mis tähtsus oli Gallipoli lahingul liitlaste jaoks?
Gallipoli lahingul oli liitlaste jaoks sügav tähendus, kuna see tõi armeede lüüa ja maksis suure hulga sõdurite elusid.
-
Kuidas uurida Gallipoli lahingut?
Gallipoli lahinguga saab tutvuda, külastades erinevaid konflikti mälestavaid monumente ja mälestusmärke ning külastades konflikti jaoks olulisi maapiirkondi.
Kokkuvõtteks võib öelda, et Gallipoli poolsaar pakub ainulaadset võimalust uurida ja mõista maailma ajaloo olulist peatükki. Alates ajaloolistest monumentidest ja muuseumidest kuni hingematvate maastike ja oluliste sõjateatriteni pakub poolsaar unustamatuid reisielamusi kõigile, kes on huvitatud ajaloost ja sõjapidamisest.
