reklaam
Millised on Türgi pühade omadused?
Türgi, ida ja lääne ristumiskohas asuv riik, on tuntud oma rikkaliku kultuuri ja ajaloo poolest. Siinsed pühad on rahvusliku uhkuse, usulise pühendumise ja rõõmsa koosviibimise värviline mosaiik. Alates riiklikest mälestusüritustest kuni religioossete festivalideni pakub iga püha kordumatu ülevaate Türgi kultuurist ja eluviisist.
Pühade ajalugu: kuidas Türgi pühad arenesid?
Paljude Türgi pühade juured on riigi pikas ajaloos, mille on kujundanud erinevad tsivilisatsioonid ja kultuurid. Teised on uuemat päritolu ja peegeldavad Türgi Vabariigi tänapäevaseid aspekte. Neid kõiki ühendab see, et need peegeldavad Türgi kogukonna ja identiteedi vaimu.
Millised pühad on Türgis ja mida nad tähistavad?
- Uus aasta (Yılbaşı) – 1. jaanuar: Türgis tähistatakse uut aastat sarnaselt läänega, pidude ja ilutulestikuga.
- traditsioonid: Türgis tähistatakse uut aastat erinevate traditsioonide ja tavadega. Nende hulka kuuluvad uusaastalaulude laulmine, ilutulestiku süütamine ja südaööl šampanja või muude jookidega röstimine.
- pidustusi: Türgi linnades korraldatakse sageli avalikke üritusi ja pidustusi, kus inimesed kogunevad uut aastat vastu võtma. Need sündmused võivad hõlmata kontserte, ilutulestikke ja tänavapidusid.
- toit ja joogid: Uus aasta on ka aeg, mil inimesed Türgis valmistavad ja naudivad eritoite. Nende hulka kuuluvad traditsioonilised toidud, nagu "Hamsi Pilavı" (sardiiniriis) ja "Yılbaşı Kurabiyesi" (uusaasta küpsised).
- kingitused: Sarnaselt paljudele teistele riikidele on Türgis uusaasta kingituste tegemine tavaline. Pereliikmed ja sõbrad vahetavad kingitusi, et väljendada oma tunnustust ja armastust.
- Riiklik suveräänsuspäev ja lastefestival (23. aprill): Sel päeval tähistavad türklased Türgi Suure Rahvusassamblee asutamist. See on ka lastele pühendatud päev ja rõhutab nende tähtsust riigi tuleviku jaoks.
- ajalugu: 23. aprillil on Türgi jaoks eriline ajalooline tähendus. Sel päeval 1920. aastal kogunes Türgi Suur Rahvusassamblee ja kaasaegse Türgi rajaja Mustafa Kemal Atatürk. Ankara. Hiljem kuulutati see päev riigipühaks, et tähistada Türgi rahva suveräänsust.
- lapsed Pidu: 23. aprill on ka Türgis lastekaitsepäev. Sel päeval asetatakse lapsed keskmesse ja austatakse neid. Koolid korraldavad lastele eriüritusi, kontserte ja paraade, et nad saaksid osaleda ja oma andeid näidata.
- pidustused: riikliku suveräänsuse ja lastepäeva tähistamine on laialt levinud üle kogu riigi. Paljudes linnades korraldatakse paraade, kontserte ja üritusi, milles mängivad peaosa lapsed. Lapsed kannavad traditsioonilist riietust ning esitavad tantse ja etendusi.
- kingitused: Sellel päeval on kombeks lapsi hellitada kingituste ja maiustustega. Poed ja ettevõtted pakuvad sageli lastetoodetele erisoodustusi ja -pakkumisi.
- Tähendus: See tähtpäev tõstab esile laste õiguste tähtsuse ja rõhutab rahvuse tulevikku. See tuletab meile meelde demokraatia ja suveräänsuse tähtsust ning austab lapsi kui lootuse kandjaid ja rahva pärijaid.
- Töö- ja solidaarsuspäev (1. mai): Tuntud rahvusvaheliselt tööpäevana, on see tähtpäev ka Türgis.
- ajalugu: Maipüha päritolu ulatub tagasi 1. sajandi lõpu töölisliikumisse, mil USA töötajad võitlesid paremate töötingimuste, lühemate töötundide ja õiglasema palkade eest. Haymarketi mäss Chicagos 19. aastal oli pöördeline sündmus, mis viis 1886. mai valimiseni tööpäevaks.
- Tähendus: 1. mai on töötajate õiguste tähistamise ja rõhutamise päev. On aeg tõsta esile töölisliikumise edusamme ja edendada töötajate solidaarsust.
- Sündmused: Türgis ja paljudes teistes riikides korraldatakse 1. mail erinevaid üritusi ja meeleavaldusi. Töötajad ja ametiühingud osalevad meeleavaldustel, et tõsta teadlikkust oma muredest ja propageerida oma õigusi.
- Töölt vaba: 1. mai on Türgis riigipüha, kus enamikul inimestel on vaba päev. Paljud poed, kontorid ja koolid on sel päeval suletud, et töötajad saaksid pidustustest osa võtta.
- Ametiühingud: Ametiühingutel on Türgis toimuvatel maipäeva üritustel oluline roll. Nad korraldavad meeleavaldusi, miitinguid ja üritusi, et esindada töötajate muresid.
- Noorte- ja spordipäev (19. mai): Sellel päeval austatakse Mustafa Kemal Atatürki dessant Samsunis 1919. aastal, mis tähistas Türgi iseseisvussõja algust. See on pühendatud ka noortele.
- ajalugu: 19. mail on eriline ajalooline tähendus, kuna see tähistab Türgi Vabadussõja algust 1919. aastal. Mustafa Kemal Atatürk maandus sel päeval Samsunis, et alustada iseseisvusliikumist.
- Noored ja sport: 19. mai on noortele ja spordile keskendunud päev. Koolid, spordiklubid ja kogukonnad korraldavad sporditegevusi, võistlusi ja paraade, millest võtavad osa noored ja sportlased.
- pidustusi: Noorte- ja spordipäeva tähistamine on levinud üle riigi. Toimuvad paraadid, kontserdid, spordivõistlused ja üritused, kus noored saavad oma andeid ja oskusi näidata.
- Tähendus: See tähtpäev tõstab esile noorte tähtsust rahva tuleviku jaoks ning rõhutab spordi rolli noorte füüsilises ja vaimses arengus. See on noorte jaoks inspiratsiooni ja julgustuse aeg oma unistuste ja eesmärkide poole püüdlemisel.
- Rahvuslik uhkus: Noorte- ja spordipäev annab türklastele võimaluse olla uhke oma ajaloo ja rahvusliku identiteedi üle. See tuletab meelde sihikindlust ja iseseisvuse vaimu, mis iseloomustas Türgit.
- Võidupüha (Zafer Bayramı) – 30. august: Mälestab võitu Dumlupınari lahingus, mis on üks otsustavamaid lahinguid Türgi vabadussõjas.
- ajalugu: 30. augustil mälestatakse otsustavat Dumlupınari lahingut, milles Mustafa Kemal Atatürki juhitud Türgi väed saavutasid otsustava võidu Kreeka vägede üle, sillutades teed Türgi iseseisvusele. See võit tähistab Türgi iseseisvussõja haripunkti.
- pidustusi: Võidupüha tähistamine on levinud üle kogu riigi. Toimuvad paraadid, sõjaväeparaadid, ilutulestikud ja üritused, kus kodanikud tähistavad rahvuslikku ühtsust ja võitu.
- Atatürki: Võidupüha on ka võimalus austada Mustafa Kemal Atatürki, kes mängis võtmerolli iseseisvusvõitluses ja kellest sai hiljem kaasaegse Türgi Vabariigi asutaja. Tema portreesid ja tsitaate jagatakse pidustuste ajal laialdaselt.
- Rahvuslik uhkus: Võidupüha annab türklastele võimaluse olla uhke oma ajaloo ja võidu üle iseseisvusvõitluses. See on ühtsuse ja rahvusliku uhkuse aeg.
- Feiertag: 30. august on Türgis riigipüha, enamik kauplusi, kontoreid ja koole on suletud. Inimesed kasutavad seda päeva pidustustel osalemiseks ja võidupüha tähenduse üle mõtisklemiseks.
- Vabariigi aastapäev (Cumhuriyet Bayramı) – 29. oktoober: Sel päeval tähistatakse Türgi Vabariigi väljakuulutamist Mustafa Kemal Atatürki poolt 1923. aastal.
- ajalugu: 29. oktoobril 1923 kuulutas Mustafa Kemal Atatürk välja Türgi Vabariigi loomise ja sai selle esimeseks presidendiks. See ajalooline päev tähistab Ottomani impeeriumi lõppu ja uue ajastu algust Türgi ajaloos.
- pidustusi: Vabariigi aastapäeva tähistamine on üle riigi laialt levinud. Toimuvad paraadid, sõjaväeparaadid, kontserdid, ilutulestikud ja üritused, kus kodanikud tähistavad vabariigi asutamist ja Türgi Vabariigi väärtusi.
- Atatürki: Vabariigi aastapäev on ka võimalus austada Mustafa Kemal Atatürki, kes asutas Türgi Vabariigi ja algatas riigi moderniseerimiseks olulisi reforme. Tema portreed ja tsitaadid on pidustuste ajal kõikjal kohal.
- Rahvuslik uhkus: Vabariigi aastapäev on türklastele võimalus olla uhke oma vabariigi ja selle väärtuste, nagu vabadus, võrdsus ja demokraatia, üle. See on ühtsuse ja rahvusliku uhkuse aeg.
- Tähendus: See puhkus rõhutab Türgi Vabariigi tähtsust suveräänse riigina ja Atatürki pärandit. See meenutab vabariigi saavutusi ja visiooni ning riigi viimaste aastakümnete edusamme.
Religiose Feiertage:
- Ramadani festival (Ramazan Bayramı või Şeker Bayramı): 3-päevane festival, mis tähistab paastukuu ramadaani lõppu. See on tähistamise, palvetamise ja koosolemise aeg.
- Ohverdamisfestival (Kurban Bayramı): Üks tähtsamaid islamifestivale, mis kestab neli päeva. See mälestab Aabrahami valmisolekut oma poega ohverdada ning on tänulikkuse ja andmise aeg.
Ramazan Bayramı Türgis: Ramadaani traditsioonid ja tähendus
Ramadaani festival, mida Türgis tuntakse Ramazan Bayramı või Şeker Bayramı nime all, on islami üks tähtsamaid religioosseid festivale ja oluline ühiskondlik sündmus. Siin on natuke teavet ramadaani kohta:
- kuupäev: Ramadaani festival toimub islami kuu Shawwali esimesel päeval, vahetult pärast paastukuud ramadaani. Täpne kuupäev on igal aastal erinev, kuna islami kalender põhineb kuutsüklil.
- religioosne tähendus: Ramadaani festival tähistab ramadaani paastukuu lõppu, mille jooksul moslemid kogu maailmas paastuvad iga päev päikesetõusust päikeseloojanguni. See on tänu ja rõõmu tähistamine paastumise ja vaimse mõtiskluse lõppemise eest.
- traditsioonid: Ramadaani ajal külastavad moslemid Türgis oma lahkunute haudu, palvetavad mošeedes, jagavad teistega palveid ja õnnistusi ning annetavad abivajajatele almust. Festivali eriliseks aspektiks on maiustuste (nagu baklava ja Türgi mesi) kinkimine, millest sai alguse nimetus “Şeker Bayramı” (Suhkrufestival).
- Sotsiaalne üritus: Ramadan on ka seltskondlik üritus, kus pered ja sõbrad tulevad kokku, et pidustusi nautida. Levinud on uute riiete kandmine ja kingituste vahetamine. Traditsiooniks on ka külaskäigud sugulaste ja naabrite juurde.
- Toit ja külalislahkus: Ramadaani ajal valmistatakse traditsioonilisi Türgi roogasid, mida jagatakse külalistega. Käes on külalislahkuse aeg, mil inimesed avavad oma kodud külastajatele ning pakuvad neile süüa ja maiustusi.
- kingitused: Festivalirõõmu jagamiseks on tavaks teha lastele ja pereliikmetele kingitusi, eelkõige raha või maiustusi.
Ramadan on märkimisväärne sündmus, mis lähendab Türgi ühiskonda ning rõhutab kogukonna ja vaimsete väärtuste tähtsust islamis. See on Türgi ja kogu maailma moslemite jaoks rõõmu, palve ja pidustuste aeg.
Kurban Bayramı Türgis: ohverdamisfestivali tähendus ja traditsioonid
Türgis "Kurban Bayramı" nime all tuntud ohverdamisfestival on islami üks tähtsamaid religioosseid festivale ja oluline sündmus Türgi kultuuris. Siin on veidi teavet ohverduspüha kohta:
- kuupäev: Ohverdamisfestival toimub islamikuu Dhu al-Hijjah 10. päeval, mälestades islami traditsiooni kohaselt prohvet Ibrahimi (Aabrahami) ohverdamist. Täpne kuupäev varieerub igal aastal islami kalendri tõttu.
- religioosne tähendus: Ohverdamispüha austab prohvet Ibrahimi valmisolekut ohverdada oma poeg Ismael vastavalt Jumala käsule. Jumal sekkus ja saatis hoopis lamba ohvriks. Moslemid üle maailma ohverdavad loomi, nagu lambaid, kitsi või veiseid, märgiks oma pühendumisest ja jumalakartusest.
- traditsioonid: Ohvrifestivali ajal külastavad moslemid Türgis mošeesid palvetamas ja loomade ohverdamisel. Liha jagamine abivajajatele ja oma perele on traditsiooni oluline osa.
- Sotsiaalne üritus: Ohvripüha on ka seltskondlik üritus, kus pereliikmed ja sõbrad tulevad kokku, et ohvrisööki jagada. Levinud on uute riiete kandmine ja kingituste vahetamine.
- Külalislahkus ja jagamine: Ohverdatud liha jagamine abivajajate ja naabritega on ohverdamisfestivali oluline traditsioon, mis rõhutab islami solidaarsust ja heategevuse väärtusi.
- kingitused: Festivalirõõmu jagamiseks on tavaks teha kingitusi lastele ja pereliikmetele.
Ohverdamisfestival on märkimisväärne religioosne sündmus, mis lähendab Türgi ühiskonda ja rõhutab islami pühendumuse, jagamise ja heategevuse väärtusi. See on Türgi ja kogu maailma moslemite jaoks rõõmu, palve ja pidustuste aeg.
Sissepääs, lahtiolekuajad, piletid ja ekskursioonid: kas pühade ajal on mingeid erilisi funktsioone?
Türgi riiklike ja usupühade ajal võivad mõned poed, pangad ja avalikud asutused olla suletud. See on hea mõte enne reisi üle vaadata, eriti kui teil on plaanis vaatamisväärsustega tutvumiseks ja tegevusteks.
Kuidas Türgis tähistate ja mida peaksite silmas pidama?
Türgi puhkust iseloomustab kogukond ja traditsioonid. On tavaline, et pered tulevad kokku, valmistavad eritoite ja osalevad eriteenistustel. Külastajana on see suurepärane võimalus kogeda kultuuripärandit. Austage kohalikke kombeid ja traditsioone ning olge valmis pidutsema.
Järeldus: Miks on Türgi pühad ainulaadne kogemus
Türgi pühad pakuvad põnevat segu ajaloost, kultuurist ja rõõmust. Need on elav meeldetuletus Türgit kujundanud mitmekesistest mõjudest ning võimalus nautida riigi sooja külalislahkust ja pidulikku õhkkonda. Ükskõik, kas jalutate mööda tuledega kaunistatud tänavaid, osalete traditsioonilisel tseremoonial või lihtsalt jälgite kohalike inimeste sagimist ja rõõmu, on Türgi puhkus elamus, mida ei saa kasutamata jätta. Pakkige kohvrid, võtke kaasa seiklussüda ja sukelduge Türgi pidulikku maailma!
